He's awesome and so is Dexter

- Maailma katki võiks
  klaasikildudega loopida.
  Kitkuda-katkuda, sakutada.
  Ehk roosigi pakkuda?
  Kallistada, armastada,
  siis hüljata.
  Nii on efektiivsem.

Our advertures in Bern, 1

Joel and I arrived to Savoy late in the evening. The check-in was quick and painless, 10 minutes later we had already showered and were able to collapse into our bed. We fell asleep soon after, too tired to unpack, too unconcerned with what was going to happen the day after.

Today I woke up as early as usually and got the chance to examine our surroundings. I made a mental note to avoid staying in Savoy hotels in the future, if possible. Not that there was something awfully awry with the room, hotel or service but the whole interior kept screaming for "over the top". Way too totally kitsch. There are two things that speak in Savoy's favour, though: the perfect location and a spacious and cool bathroom. [As a side remark: bathrooms really matter because on most days they're the only place at home (or wherever I might be staying) besides the bed where I spend more than a few minutes.] When I had showered and washed-dried my hair it was already a few minutes past 8 AM. Joel was still sleeping - which was totally fine with me - and I decided to take a little walk. A bit more concerning the perfect location - on the right there was the Hauptbahnhof, one of Moye's father's department stores lay straight ahead and I only needed to dodge around the left corner to find myself standing in front of Starbucks. All my friends know me as a passionate coffee lover but I'm even more passionate about Starbucks. It's all still a great mystery but there's just something about that atmosphere and interior. I don't really like all those special flavoured frappuccinos and macchiatos etc. because I like my coffee unsweetened and ain't that into whipped cream but the latte and cappuccino there are just my things. And, in case I wish to experience a bit less conventional taste, I can always ask them to skip the whipped cream - luckily.

So, I stepped in and waited until it was my turn to order. I always order grande. I decided to take two to go - the other one for Joel, figuring I might as well wake him up and take my morning walk with him. He was rather eager to join me because we only have two days of possible sightseeing and playtime before his appointments would start on Monday. We spent the whole day walking around in the city to make sure I would know my way around alone, went shopping as expected and among clothes and other stuff we also bought a memory chip for my phone - which has a really lousy camera, I must say. We dined at Zähringer, one of these oh-how-very swank restaurants (that might not even look as posh as the prices suggest) where the waiters tend to act as if they were royalties themselves unless you put an end to it right at the beginning. Which we did, so the service was totally agreeable and we do recommend it to people who know what they want and how to get it.
Afterwards we took an evening walk along Aare :) Right now we're back at Savoy and preparing ourselves for a night out in Dead End, sort of a private club with mostly electronic music.

Whispering Wind

Rumeenia rokib

Lumi krabises ta saapataldade all. Ta luges enda samme: üks, kaks, kolm, neli, viis – ta pistis käe taskusse – kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme – ning võttis sealt paki sigarette. L&B. Ta läitis ühe ning, jõudnud paar mahvi alla tõmmata, langes põlvili ja oksendas. Põgusalt. Kõrgepingeliinid ta pea kohal undasid intensiivselt. Ta kuulis samme, tõstis pea ning nägi üht meest endale lähenemas. Sassis hallinev habemepahmakas, külmas punetavad parkunud põsed, päevi näinud koltunud kangast reisikott. Viinapudel.

Sissejuhatus okupatsiooni

Uurimistöö teemat valides olin kahevahel: kas kirjutada Eesti šanssidest Nõukogude Liidu okupatsioonile vastu seista või uurida sama okupatsiooni põhjustatud negatiivseid muutusi eesti ühiskonnas. Lõpuks langetasin otsuse viimase teema kasuks, kuna leidsin selle kohta suuremal määral faktipõhist materjali ning ei pea piirduma enamjaolt spekulatsioonidega. Oma töös püüan tõestada, et NSV Liidu (edaspidi N Liit) okupatsiooni mõjud Eestile olid läbi ajaloo drastiliseimad.

1939. aasta kevadel leidid Moskvas aset läbirääkimised N Liidu, Inglismaa ning Prantsusmaa vahel eesmärgiga sõlmida tugev kolmepoolne liit saamaks Saksamaad kahe rinde vahele. Läbirääkimistel domineeris usaldamatus, kuna N Liidu valitsus kahtlustas, et lääneriikide sihiks on kohustustest ning kokkulepetest kõrvalehoidmine ja vene julgeoleku ohtu seadmine, Lääne riigitegelased polnud samuti vastaspoole motiivides veendunud. Kuigi aeganõudvate kõneluste käigus jõuti mitmete kompromissideni, peatas N Liidu juhtkond läbirääkimised lääneriikidega ning, tehes 180-kraadise pöörde, tihendas kontakte Saksamaa valitsusega, saanud välisminister Joachim von Ribbentropilt kinnitust, et Saksamaal pole N Liidu suhtes mingeid pretensioone ega kavatsust agressiooniks. 23. augustil saabus Ribbentrop Moskvasse ning alustati läbirääkimisi sõlmimaks mittekallaletungilepingut. Selle punktide moodustamisel koostati ka salaprotokoll, milles jagati ära huvisfäärid. Molotov polnud nõus Ribbentropi algse pakkumisega mis hõlmas Daugavast põhja jäävat ala Balti riikidest ning nõudis tervet Lätit. Hitler andis telegrammi vahendusel Läti loovutamiseks oma nõusoleku ja Molotov-Ribbentropi paktina tuntud leping leidis kinnitust 24. augusti esimestel tundidel (protokolli kirjutati kuupäevaks 23.). Salaprotokolli tulemusena kuulusid N Liidu huvisfääri Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, pool Poolast ning hiljem ka Leedu.

Eesti Vabariigi valitsus sai üsna peatselt teada, et Moskvas aset leidnud läbirääkimised puudutasid ka Eestit, kuid on arvata, et N Liidu huvisfääri kuulumist ei tõlgendatud esialgu reaalse ohuna – vastasel juhul olnuks septembris võimalik riiki tugevamalt kindlustada. II ilmasõja alates 1. septembril kuulutas Eesti end erapooletuks. Sõjategevuse tõttu oli kaubavahetus Lääne-Euroopaga häiritud ning Eesti soovis Venemaaga uue kaubanduslepingu sõlmida, tarnimaks vajalikke tooraineid ja kütust. Molotov kasutas Poola allveelaev Orzeli põgenemist Eesti vetest ettekäändena esitamaks nõuet paigutada Eestisse N Liidu mere- ja õhujõud. Eesti delegatsioon suutis küll algselt plaanitud sissetoodava väe arvu vähendada, kuid Stalini ähvarduste tõttu oldi sunnitud sisulise okupatsiooniga nõustuma. Loodeti, et lepet ei rikuta ning Eesti jääb sõjategevusest kõrvale. Otsustati kahe lennuvälja rajamine ning N Liidu vägede paigutus Eesti aladel. Rahva seas tekitas ärevust enam kui 11000 baltisakslase lahkumine Saksamaale ning muutuvad ajad tõid kaasa valitsuse vahetumise. Eestimaa pinnale toodi 25000 sõdurit, üle 350 tanki ning 240 sõjalennukit. Valitsus keelas eestlastel väljarände ning takistas välismaal esinduste loomist. Ka Läti ning Leedu sõlmisid N Liiduga analoogsed paktid – oli alanud nn baasideajastu. 1940. aasta kevadel esitasid N Liidu eestkõnelejad baaside laiendamiseks uusi nõudmisi mis teravdas vahekorda Eesti võimudega aina rohkem. Sõja jätkumise tõttu saabusid ka majandusraskused ning osa elanikkonna rahulolematus valitsusega suurenes. Kommunistid hakkasid endale maad kindlustama. Juunis esitas N Liit Eestile ultimaatumi: lubada liiduväed riigi pinnale või saada süüdistatud pakti rikkumises. Kuna sõjaline vastupanu ei tulnud kõne allagi, võeti ultimaatum vastu ning punaväed okupeerisid Eesti. 21. juunil toimus Andrei Ždanovi algatusel riigipööre ning alustati ametnike vallandamist ministeeriumides, sõjaväes ja politseid, asendades neid kommunistidega. Endine riigipea Konstantin Päts, allkirjastanud järgneva kuu aja jooksul Johannes Varese valitsuse ametissemääramise, mitmed uued dekreedid ning enda lahkumiskäskkirja, küüditati 30. juulil koos perekonnaga Ufasse. EKP tegevus muudeti seaduslikuks. Riigikogu saadeti laiali ning kuulutati välja Riigivolikogu valimised, kus Eesti Töötava Rahva Liit (ühtne töölisorganisatsioonide valimisblokk) sai 92,8% valimistel osalenute häältest. Rahva seas levis koos lugudega arreteerimistest kindlusetustunne ning meedias ilmusid üleskutsed ühineda N Liiduga. Valitsus alustas suuremate tööstuste ja pankade natsionaliseerimist ning ettevalmistusi maareformiks. 6. augustil N Liidu Ülemnõukogu istungil otsustati Eesti liita N Liidu koosseisu.