Mida vahest leida võib

Rohkelt vaimustavat ja meelelahutuslikku või vähemalt musta huumorit, arvukad dekadentlikud mõttelennud fašistlikust maailmavallutamisest, mõistetamatu imetlus kõige ebaloogilisemate seoste vastu, stringidest tingitud teoreetiline hüpnoosiseisund, häiriv elektroonikalembus mis seisneb erinevate seadmete lahtilõhkumises ja kokkukleepimises, süüdimatu ükskõiksus labasuse ning väikluse suunas, olematu tolerants lollusele. Et cetera. Ja muidugi supersümmeetria ja kvargid. Iseenesestmõistetavalt ei tea ma millest räägin. Niisamuti nagu Voltaire.

Ma olen roheliste sõrmedega tüdruk. Vot.

I'm your villain

Gängsteri- ja maffiateemadel on oma võlu. Tahaks mingit head filmi näha, mitte liialt traagilist sealjuures. Mäletan Puzo "Ristiisa" lugemist, oli see alles raamat. Action, thriller, suspense, drama... Puzo kritiseeris end õigustatult, kirjanduslikust aspektist vaadatuna oli sellel teosel palju puudusi. Kindel on aga see, et sisu eksisteeris ja jutt voolas, mis sest, et kohati vähem sujuvalt. Sonny ja Luca Brasi olid mu lemmikkarakterid. Filmid... Noh, nende kohta pole mul suurt rohkemat öelda kui, et ära tasuks vaadata, kasvõi Marlon Brando pärast. Või noore Al Pacino nägemiseks, whatever your cup of tea might be.

Gängsteri-, krimi- ja muudest analoogsetest filmidest rääkides - häid leidub, kuid neid peab tikutulega taga ajama. Ajapikku on sõelale jäänud päris mitmed, esile toon neist hetkel neli.

Donnie Brasco - peaosades Pacino ja Depp

The Departed - peaosades DiCaprio ja Damon

Reservoir Dogs - režissööriks tubli Tarantino-nimeline mees

No Country for Old Men - Joel ja Ethan Coeni vapustav režii

Lõpuks veel teemakohane videolõik :)

All I Need