Rumeenia rokib

Lumi krabises ta saapataldade all. Ta luges enda samme: üks, kaks, kolm, neli, viis – ta pistis käe taskusse – kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme – ning võttis sealt paki sigarette. L&B. Ta läitis ühe ning, jõudnud paar mahvi alla tõmmata, langes põlvili ja oksendas. Põgusalt. Kõrgepingeliinid ta pea kohal undasid intensiivselt. Ta kuulis samme, tõstis pea ning nägi üht meest endale lähenemas. Sassis hallinev habemepahmakas, külmas punetavad parkunud põsed, päevi näinud koltunud kangast reisikott. Viinapudel.

Sissejuhatus okupatsiooni

Uurimistöö teemat valides olin kahevahel: kas kirjutada Eesti šanssidest Nõukogude Liidu okupatsioonile vastu seista või uurida sama okupatsiooni põhjustatud negatiivseid muutusi eesti ühiskonnas. Lõpuks langetasin otsuse viimase teema kasuks, kuna leidsin selle kohta suuremal määral faktipõhist materjali ning ei pea piirduma enamjaolt spekulatsioonidega. Oma töös püüan tõestada, et NSV Liidu (edaspidi N Liit) okupatsiooni mõjud Eestile olid läbi ajaloo drastiliseimad.

1939. aasta kevadel leidid Moskvas aset läbirääkimised N Liidu, Inglismaa ning Prantsusmaa vahel eesmärgiga sõlmida tugev kolmepoolne liit saamaks Saksamaad kahe rinde vahele. Läbirääkimistel domineeris usaldamatus, kuna N Liidu valitsus kahtlustas, et lääneriikide sihiks on kohustustest ning kokkulepetest kõrvalehoidmine ja vene julgeoleku ohtu seadmine, Lääne riigitegelased polnud samuti vastaspoole motiivides veendunud. Kuigi aeganõudvate kõneluste käigus jõuti mitmete kompromissideni, peatas N Liidu juhtkond läbirääkimised lääneriikidega ning, tehes 180-kraadise pöörde, tihendas kontakte Saksamaa valitsusega, saanud välisminister Joachim von Ribbentropilt kinnitust, et Saksamaal pole N Liidu suhtes mingeid pretensioone ega kavatsust agressiooniks. 23. augustil saabus Ribbentrop Moskvasse ning alustati läbirääkimisi sõlmimaks mittekallaletungilepingut. Selle punktide moodustamisel koostati ka salaprotokoll, milles jagati ära huvisfäärid. Molotov polnud nõus Ribbentropi algse pakkumisega mis hõlmas Daugavast põhja jäävat ala Balti riikidest ning nõudis tervet Lätit. Hitler andis telegrammi vahendusel Läti loovutamiseks oma nõusoleku ja Molotov-Ribbentropi paktina tuntud leping leidis kinnitust 24. augusti esimestel tundidel (protokolli kirjutati kuupäevaks 23.). Salaprotokolli tulemusena kuulusid N Liidu huvisfääri Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, pool Poolast ning hiljem ka Leedu.

Eesti Vabariigi valitsus sai üsna peatselt teada, et Moskvas aset leidnud läbirääkimised puudutasid ka Eestit, kuid on arvata, et N Liidu huvisfääri kuulumist ei tõlgendatud esialgu reaalse ohuna – vastasel juhul olnuks septembris võimalik riiki tugevamalt kindlustada. II ilmasõja alates 1. septembril kuulutas Eesti end erapooletuks. Sõjategevuse tõttu oli kaubavahetus Lääne-Euroopaga häiritud ning Eesti soovis Venemaaga uue kaubanduslepingu sõlmida, tarnimaks vajalikke tooraineid ja kütust. Molotov kasutas Poola allveelaev Orzeli põgenemist Eesti vetest ettekäändena esitamaks nõuet paigutada Eestisse N Liidu mere- ja õhujõud. Eesti delegatsioon suutis küll algselt plaanitud sissetoodava väe arvu vähendada, kuid Stalini ähvarduste tõttu oldi sunnitud sisulise okupatsiooniga nõustuma. Loodeti, et lepet ei rikuta ning Eesti jääb sõjategevusest kõrvale. Otsustati kahe lennuvälja rajamine ning N Liidu vägede paigutus Eesti aladel. Rahva seas tekitas ärevust enam kui 11000 baltisakslase lahkumine Saksamaale ning muutuvad ajad tõid kaasa valitsuse vahetumise. Eestimaa pinnale toodi 25000 sõdurit, üle 350 tanki ning 240 sõjalennukit. Valitsus keelas eestlastel väljarände ning takistas välismaal esinduste loomist. Ka Läti ning Leedu sõlmisid N Liiduga analoogsed paktid – oli alanud nn baasideajastu. 1940. aasta kevadel esitasid N Liidu eestkõnelejad baaside laiendamiseks uusi nõudmisi mis teravdas vahekorda Eesti võimudega aina rohkem. Sõja jätkumise tõttu saabusid ka majandusraskused ning osa elanikkonna rahulolematus valitsusega suurenes. Kommunistid hakkasid endale maad kindlustama. Juunis esitas N Liit Eestile ultimaatumi: lubada liiduväed riigi pinnale või saada süüdistatud pakti rikkumises. Kuna sõjaline vastupanu ei tulnud kõne allagi, võeti ultimaatum vastu ning punaväed okupeerisid Eesti. 21. juunil toimus Andrei Ždanovi algatusel riigipööre ning alustati ametnike vallandamist ministeeriumides, sõjaväes ja politseid, asendades neid kommunistidega. Endine riigipea Konstantin Päts, allkirjastanud järgneva kuu aja jooksul Johannes Varese valitsuse ametissemääramise, mitmed uued dekreedid ning enda lahkumiskäskkirja, küüditati 30. juulil koos perekonnaga Ufasse. EKP tegevus muudeti seaduslikuks. Riigikogu saadeti laiali ning kuulutati välja Riigivolikogu valimised, kus Eesti Töötava Rahva Liit (ühtne töölisorganisatsioonide valimisblokk) sai 92,8% valimistel osalenute häältest. Rahva seas levis koos lugudega arreteerimistest kindlusetustunne ning meedias ilmusid üleskutsed ühineda N Liiduga. Valitsus alustas suuremate tööstuste ja pankade natsionaliseerimist ning ettevalmistusi maareformiks. 6. augustil N Liidu Ülemnõukogu istungil otsustati Eesti liita N Liidu koosseisu.

Mida vahest leida võib

Rohkelt vaimustavat ja meelelahutuslikku või vähemalt musta huumorit, arvukad dekadentlikud mõttelennud fašistlikust maailmavallutamisest, mõistetamatu imetlus kõige ebaloogilisemate seoste vastu, stringidest tingitud teoreetiline hüpnoosiseisund, häiriv elektroonikalembus mis seisneb erinevate seadmete lahtilõhkumises ja kokkukleepimises, süüdimatu ükskõiksus labasuse ning väikluse suunas, olematu tolerants lollusele. Et cetera. Ja muidugi supersümmeetria ja kvargid. Iseenesestmõistetavalt ei tea ma millest räägin. Niisamuti nagu Voltaire.

Ma olen roheliste sõrmedega tüdruk. Vot.

I'm your villain

Gängsteri- ja maffiateemadel on oma võlu. Tahaks mingit head filmi näha, mitte liialt traagilist sealjuures. Mäletan Puzo "Ristiisa" lugemist, oli see alles raamat. Action, thriller, suspense, drama... Puzo kritiseeris end õigustatult, kirjanduslikust aspektist vaadatuna oli sellel teosel palju puudusi. Kindel on aga see, et sisu eksisteeris ja jutt voolas, mis sest, et kohati vähem sujuvalt. Sonny ja Luca Brasi olid mu lemmikkarakterid. Filmid... Noh, nende kohta pole mul suurt rohkemat öelda kui, et ära tasuks vaadata, kasvõi Marlon Brando pärast. Või noore Al Pacino nägemiseks, whatever your cup of tea might be.

Gängsteri-, krimi- ja muudest analoogsetest filmidest rääkides - häid leidub, kuid neid peab tikutulega taga ajama. Ajapikku on sõelale jäänud päris mitmed, esile toon neist hetkel neli.

Donnie Brasco - peaosades Pacino ja Depp

The Departed - peaosades DiCaprio ja Damon

Reservoir Dogs - režissööriks tubli Tarantino-nimeline mees

No Country for Old Men - Joel ja Ethan Coeni vapustav režii

Lõpuks veel teemakohane videolõik :)

All I Need